Vihula vald 1991–2017: Võsu, 52 küla ja liitumine Haljala vallaga
Vihula vald oli omavalitsus Lääne-Virumaal, mis moodustati 12. detsembril 1991 ja liideti 2017. aasta haldusreformi käigus Haljala vallaga. Viimane vallavanem oli Annes Naan. Suurem osa valla territooriumist jäi Lahemaa rahvuspargi aladele.
Võsu ja 52 küla
Vallas oli Võsu alevik ja 52 küla, neist suuremad Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula ja Annikvere. Teiste seas kuulusid valda Altja, Eru, Ilumäe, Karula, Mustoja, Oandu, Sagadi, Toolse ja Vainupea. Võsu alevik kuulus kuni 1999. aastani Võsu valda ja liitus siis Vihula vallaga. 1. jaanuaril 2006 elas vallas 2144 inimest.
Loodus ja vaatamisväärsused
Valla aladel asus Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo koos tuletorniga. Saar kuulub Vainupea küla valdusalasse, mistõttu on Vainupea kõige pikema ulatusega küla Eestis: küla edelaservast Vaindloo põhjatipuni on 29,19 kilomeetrit. Lisaks Lahemaale olid vallas Selja maastikukaitseala ning Toolse maastikukaitseala, mis kaitseb Mandri-Eesti ainsat soostunud tammikut. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Palmse, Sagadi ja Vihula mõis, Altja kaluriküla, Käsmu kivikülv ja meremuuseum, Ilumäe kirik, Vainupea kabel ning Vihula ja Toolse linnamägi.
Haljala vald täna
Tänane Haljala vald moodustati 2017. aastal senise Haljala ja Vihula valla ühinemisel. Vallas on 72 küla ja 2 alevikku – Haljala ja Võsu –, pindala on 550,14 km² ning 1. jaanuari 2024 seisuga elas seal 4298 inimest. Vallavalitsus asub Haljala alevikus aadressil Tallinna mnt 13 ja teenuskeskus Võsul aadressil Mere tn 6. Merepiiri on vallal umbes 100 km. Sarnane liitumine on toimunud varemgi: 1893. aastal ühendati Haljala kihelkonna 18 talurahvavalda kolmeks, mille hulgas oli ka Vihula vald.
Ilm enne teeleasumist
Kuna paljud siinsed vaatamisväärsused on välitingimustes, tasub enne sõitu vaadata ilma Rakveres ja Lääne-Virumaal. Pikema reisi puhul aitab üldpilti saada ka ilmateade nädalavahetuseks ning värskeid teateid jagab weather.ee Facebooki leht.
Sadamad ja sõbrakaubandus
Vanas Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi ning sidemed Soomega olid tihedad. Nn sõbrakaubandus, kus talurahvas vahetas vilja Soome kalurite silgu vastu, kestis Teise maailmasõjani. Haljala valla vapil on sinisel kilbil hõbedane haldjas kuldse kaheksaharulise tähikuga.