Haljala valla novembriuudised: maa väärtus kasvas 27%, Eisma ühendustee ja kogukondade päev Võsul
Novembri esimesed nädalad on Haljala vallas, kuhu alates 2017. aasta haldusreformist kuulub ka endise Vihula valla ala, toonud mitu uudist, mis puudutavad otseselt Võsu, Eisma, Mustoja ja teiste rannikukülade elanikke. Maa- ja Ruumiamet avaldas uued maa hindamise tulemused, vallavalitsus sai kätte eksperthinnangu Eisma küla teedevõrgu kohta, 28. novembril kutsutakse kogukondade eestvedajad Võsule kokku ning Haljala ja Kukruse vahelise uue maantee planeeringu arutelud jõuavad detsembris ka Haljala rahvamajja. Panime olulisema ühte ülevaatesse kokku.
Maa koguväärtus kasvas 27 protsenti
Maa- ja Ruumiameti 2026. aasta korralise maa hindamise järgi on Haljala vallas asuva maa hinnatud koguväärtus võrreldes 2022. aastaga kasvanud 27%, ulatudes ligikaudu 301,7 miljoni euroni. Võrdluseks: kogu Eestis kerkis maa hinnatud väärtus nelja aastaga umbes 33% ja Lääne-Virumaal 31,6%. Haljala valla kasv jäi seega nii riigi kui ka maakonna keskmisest tagasihoidlikumaks. Kõikjal ei liikunud number ka ülespoole: vallavalitsuse teatel langes ligikaudu 5% võrreldud katastriüksuste hinnatud väärtus.
Korraline hindamine toimub iga nelja aasta tagant. Aluseks on kinnisvaratehingud ja riiklike registrite andmed, arvesse võetakse maa asukohta, omadusi ja sihtotstarvet. Hindajad kohapeal maatükke üle vaatamas ei käi. Hoonete ja kasvava metsa väärtust maa hinnale juurde ei arvestata, mistõttu ei pruugi hinnatud väärtus kattuda sellega, mida konkreetse kinnistu eest turul makstaks.
Maaomanikule on kõige olulisem ajajoon. 2026. aasta tulemused 2027. aasta maamaksu ei mõjuta. Uued väärtused võetakse maksuarvestuse aluseks alates 1. jaanuarist 2028. Väärtuse kasv ei tähenda automaatselt sama suurt maksutõusu, sest tasumisele kuuluv summa sõltub ka valla kehtestatud maksumäärast, aastasest tõusupiirist ning maksuvabastustest ja soodustustest. 2028. aasta maamaksukalkulaator peaks valmima 2027. aasta kevadel.
Oma maatüki uut väärtust saab vaadata keskkonnas minu.kataster.ee: maatüki leiab aadressi või katastritunnuse järgi ning vaate „Maa väärtuse info“ alt saab võrrelda 2022. ja 2026. aasta tulemusi ning avada hindamislehe. Kui arvutuses kasutatud andmetes on viga, saab sellest teada anda Minu Katastri kaudu või otse Maa- ja Ruumiametile.
Eisma küla ühendustee: eksperdid peavad seda pigem vajalikuks
Vallavalitsuse tellimusel valmis eksperthinnang, mis uuris, kas Eisma külas on mõtet rajada ühendustee Rannalaine tee ja Nurme-Niidu tee vahele. Analüüsi koostasid Hendrikson DGE OÜ ja Stratum OÜ spetsialistid. Taust on Vihula kandi elanikele tuttav: endises suvilapiirkonnas elatakse nüüd nii hooajaliselt kui ka aasta ringi, ent kaks peamist teed ei moodusta läbivat ühendust. Rannalaine tee ja mitmed siseteed asuvad suuresti eramaal, nende avalik kasutus pole kogu ulatuses tagatud ning kitsastes kohtades on autodel raske teineteisest mööduda. Eriti puudutab see prügiautosid, päästeautosid ja kiirabi.
2026. aasta augustis tehtud liiklusloenduse põhjal on liikluskoormus väike, nii et ainult autode arvu järgi uut teed vaja poleks. Samas tooks ühendus eksperdi hinnangul selget kasu: tekiks teine juurdepääs, liiklus hajuks ja operatiivsõidukite teekond Rakvere suunalt piirkonna keskossa lüheneks umbes 1,6 kilomeetri võrra. Kokkuvõttes peetakse ühendust piirkonna liikuvuse ja juurdepääsu parandamiseks pigem vajalikuks.
Uuring rõhutab, et uus tee ei asenda Rannalaine tee korrastamist: endiselt on vaja möödumiskohti, paremat nähtavust ja lahendust teede avaliku kasutuse küsimusele. Kui ühendus kunagi rajatakse, soovitavad eksperdid kujundada selle aeglase kohaliku teena koos liiklust rahustavate meetmetega, et sellest ei saaks transiitmarsruut. Vald on selgelt öelnud, et eksperthinnang ei ole otsus tee ehitamise kohta – edasised sammud eeldavad muu hulgas maaomanike õiguste ja huvidega arvestamist.
Kogukondade kohtumispäev Võsu rannaklubis
Laupäeval, 28. novembril kella 11–14 ootab vald Võsu rannaklubisse külavanemaid, kandikogude esindajaid, vabaühenduste eestvedajaid ja kõiki teisi huvilisi. VIROLi vabaühenduste konsultant Liisa Lotta Mumm tutvustab toetusvõimalusi, koolitusi ja projektikirjutamist. Päästeameti Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Janno räägib kogukondade kriisikeskustest, õppustest ja toetusmeetmetest. Ühiselt arutatakse, mida tuleks Haljala valla vabaühenduste toetamisel muuta. Vald pakub lõunasuppi, kohvi ja teed; magusalauale võib igaüks midagi kaasa võtta. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 22. novembriks.
Haljala–Kukruse maantee arutelu jõuab Haljala rahvamajja
Haljala ja Kukruse vahelise umbes 67-kilomeetrise maanteelõigu riigi eriplaneeringu avalik väljapanek kestis 12. oktoobrist 10. novembrini. Planeeringu eesmärk on kavandada 120 km/h kiirusele vastav 2+2 ristlõikega põhimaantee koos liiklussõlmede, kogujateede, kergliiklusteede, sildade ja ökoduktidega. Väljapaneku ajal laekunud ettepanekuid tutvustatakse detsembri avalikel aruteludel. Haljala vallas toimub arutelu 8. detsembril kell 17.30 Haljala rahvamajas (Tallinna mnt 13); 10. detsembril on võimalik osaleda ka veebiarutelul.
Turbapõleng Mustojal tuletab meelde lõkke kustutamist
Reedel, 6. novembril märgati Mustoja külas mere ääres metsa all põlengut. Leeke polnud, kuid turbane pinnas hõõgus. Päästjad kustutasid umbes 20 ruutmeetrit põlenud pinnast. Põleng sai alguse metsa alla tehtud lõkkest, mida ei olnud korralikult kustutatud. Turvas võib hõõguda pikalt ja märkamatult, seega tasub lõkkeaset ka sügisel põhjalikult veega üle valada.
Novembrikuu vallaleht
Värskes Haljala Valla Sõnumites kirjutatakse Palmse Metalli tunnustusest õppijasõbraliku tööandjana, valla uuest laste heaolu spetsialistist Reet Prantsust, Haljala ja Võsu koolijuhtide ühisest arenguteekonnast ning teede talihoolduse korraldusest. Omniva muudatuste tõttu kantakse lehte koju reedest kolmapäevani. Kui leht pärast seda postkasti ei jõua, tasub vallavalitsusele aadressiga teada anda; lehte saab lugeda ka veebis.
Allikad
- Haljala vald: maa koguväärtus kasvas 27% (5.11.2026)
- Haljala vald: valmis Eisma küla ühendustee rajamise vajaduse eksperthinnang (3.11.2026)
- Haljala vald: kogukondade kohtumispäev Võsul 28. novembril (9.11.2026)
- Riigiplaneering: Haljala–Kukruse tee planeeringu avalik väljapanek (1.10.2026)
- Virumaa Teataja: metsa all hõõgus turvas (9.11.2026)
- Haljala vald: ilmus novembrikuu Haljala Valla Sõnumid (5.11.2026)
Vihula vald 1991–2017: Võsu, 52 küla ja liitumine Haljala vallaga
Vihula vald oli omavalitsus Lääne-Virumaal, mis moodustati 12. detsembril 1991 ja liideti 2017. aasta haldusreformi käigus Haljala vallaga. Viimane vallavanem oli Annes Naan. Suurem osa valla territooriumist jäi Lahemaa rahvuspargi aladele.
Võsu ja 52 küla
Vallas oli Võsu alevik ja 52 küla, neist suuremad Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula ja Annikvere. Teiste seas kuulusid valda Altja, Eru, Ilumäe, Karula, Mustoja, Oandu, Sagadi, Toolse ja Vainupea. Võsu alevik kuulus kuni 1999. aastani Võsu valda ja liitus siis Vihula vallaga. 1. jaanuaril 2006 elas vallas 2144 inimest.
Loodus ja vaatamisväärsused
Valla aladel asus Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo koos tuletorniga. Saar kuulub Vainupea küla valdusalasse, mistõttu on Vainupea kõige pikema ulatusega küla Eestis: küla edelaservast Vaindloo põhjatipuni on 29,19 kilomeetrit. Lisaks Lahemaale olid vallas Selja maastikukaitseala ning Toolse maastikukaitseala, mis kaitseb Mandri-Eesti ainsat soostunud tammikut. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Palmse, Sagadi ja Vihula mõis, Altja kaluriküla, Käsmu kivikülv ja meremuuseum, Ilumäe kirik, Vainupea kabel ning Vihula ja Toolse linnamägi.
Haljala vald täna
Tänane Haljala vald moodustati 2017. aastal senise Haljala ja Vihula valla ühinemisel. Vallas on 72 küla ja 2 alevikku – Haljala ja Võsu –, pindala on 550,14 km² ning 1. jaanuari 2024 seisuga elas seal 4298 inimest. Vallavalitsus asub Haljala alevikus aadressil Tallinna mnt 13 ja teenuskeskus Võsul aadressil Mere tn 6. Merepiiri on vallal umbes 100 km. Sarnane liitumine on toimunud varemgi: 1893. aastal ühendati Haljala kihelkonna 18 talurahvavalda kolmeks, mille hulgas oli ka Vihula vald.
Ilm enne teeleasumist
Kuna paljud siinsed vaatamisväärsused on välitingimustes, tasub enne sõitu vaadata ilma Rakveres ja Lääne-Virumaal. Pikema reisi puhul aitab üldpilti saada ka ilmateade nädalavahetuseks ning värskeid teateid jagab weather.ee Facebooki leht.
Sadamad ja sõbrakaubandus
Vanas Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi ning sidemed Soomega olid tihedad. Nn sõbrakaubandus, kus talurahvas vahetas vilja Soome kalurite silgu vastu, kestis Teise maailmasõjani. Haljala valla vapil on sinisel kilbil hõbedane haldjas kuldse kaheksaharulise tähikuga.