Novembris ja detsembris on Lahemaa vaiksem kui suvel. Rannakülad on tühjemad, mõisapargid paljad ja metsa all on niiske, kuid just selline hall aeg sobib hästi rabamatkaks. Kui ööbid Vihulas või mõnes teises Lahemaa idaosa majutuses, on üks lihtsamini ligipääsetavaid rabaradu Viru raba õpperada rahvuspargi lääneservas. Allpool on kokku võetud, mida RMK raja kohta teatab, kuidas sinna jõuda ja millega tasub talvisel ajal arvestada.
Rada lühidalt
RMK andmetel on raba läbiv rada ühest otsast teise 3,5 kilomeetrit pikk ja märgistatud puudel valge ja rohelise värviga. Rada saab läbida ka ringina, mille pikkus on umbes 5,5 kilomeetrit. Ringi tegemiseks tuleb raja teises otsas infotahvli juures pöörata vasakule rajaharule, mis on tähistatud siniste täppidega ja kulgeb mööda rabaäärset luiteahelikku tagasi algusesse. Laudteed on rajal kokku umbes kolm kilomeetrit.
Raja keskel seisab kahe platvormiga palkvaatetorn, mis RMK teatel on 11,4 meetri kõrgune ja asub parklast 1300 meetri kaugusel. Tornist avaneb vaade laukarohkele rabamaastikule. Kuni tornini on tee lai ja sobib ka ratastooli või lapsevankriga liikujale, torni esimesele platvormile viib kaldtee. Pärast torni muutub laudtee kitsamaks.
Kuidas kohale jõuda
RMK juhendi järgi tuleb Tallinna–Narva maanteel (E20) 52. kilomeetril pöörata vasakule viida “Võsu 25, Loksa 15” suunas ja sõita edasi, kuni paremat kätt jääb Viru raba parkla. Parklas on RMK andmetel 91 kohta sõiduautodele, sealhulgas kaks invakohta, ning viis kohta bussidele. Vihulast tulles tuleb sõita mööda Tallinna–Narva maanteed lääne suunas. Rada lõpeb väiksema parkla juures vana Narva maantee ääres, Loksa teelt Kemba poole. Kui rada läbida ainult ühes suunas, tasub korraldada, et teises otsas oleks auto või keegi vastas.
Mida rabas näha
Viru raba on väike, kuid sellel on kõik kõrgsoole iseloomulik: laukad, mättad ja kidurad männid. Rajaäärsed infotahvlid räägivad raba tekkimisest ja tähtsusest ning tutvustavad taimi, nagu sookail, rabamurakas, küüvits, tupp-villpea ja putuktoiduline ümaralehine huulhein. Raja Kemba-poolses otsas on taastatud kunagist freesturbavälja ning tahvlid selgitavad, kuidas kaevandatud ala uuesti märjaks muudetakse. Talvel taimi palju ei näe, kuid madal valgus, udu ja esimene härmatis teevad maastiku eriti graafiliseks.
Talvised soovitused
- Märg või härmas laudtee võib olla libe. Sobivad haardega jalanõud ja jäise ilma korral kingadele tõmmatavad naelad.
- Novembris läheb pimedaks juba enne kella viit pärastlõunal, seega alusta matka keskpäeva paiku.
- Liigu ainult laudteel, sest RMK palub taimestiku ja pinnase hoidmiseks rabapinnale mitte astuda.
- Jalgrattaga laudteel sõita ei tohi.
- Torni ülemisele platvormile tohib korraga minna kuni 25 inimest ning äikese ajal on torni minek keelatud.
- Raba on veerohkusest hoolimata tuleohtlik, sest turbasse hõõguma jäänud säde võib vallandada põlengu. Lõket tee ainult selleks ette nähtud kohas.
Puhkepaik ja pikem matk
Lähim lõkke- ja telkimiskoht on RMK andmetel Kalmeoja lõkkekoht. Viru raba õpperada on ka osa RMK Oandu–Aegviidu–Ikla matkateest, mis tähendab, et sama märgistust järgides saab jätkata pikemale matkale. Oandu jääb Vihulale palju lähemale, Sagadi mõisa juurde, nii et kahe päeva jooksul on võimalik ühendada lääneosa raba ja idaosa metsarajad. Sagadi, Palmse ja Toolse mõisatest on sel blogil eraldi juttu olnud.
Kuna rada asub Lahemaa rahvuspargis, kehtivad seal rahvuspargi kaitsekorra piirangud. RMK soovitab vajadusel küsida lisainfot Keskkonnaametist. Raja parkla taristu on viimastel aastatel uuenenud ning ehitustööde ajal on parklas kasutusel olnud teisaldatavad käimlad, mistõttu on mõistlik vaadata enne sõitu RMK lehelt viimaseid teateid.
Rabade roll Lahemaa looduses
Rabad katavad suure osa Lahemaa sisemaast ja on rahvuspargi maastikus sama olulised kui rannikukülad ja mõisad. Raba toitub ainult sademeveest, mistõttu on seal vähe toitaineid ja kasvavad vaid sellised taimed, mis suudavad happelistes ja märgades oludes hakkama saada. Turbakiht kasvab väga aeglaselt ja seob aastatuhandete jooksul suurel hulgal süsinikku. Seepärast on kuivendatud ja kaevandatud alade taastamine, mida Viru raba tagumises osas näha saab, oluline nii elurikkuse kui ka kliima seisukohalt.
Kellele rada sobib
Lühikese pikkuse ja laia laudtee tõttu on Viru raba hea valik lastega peredele, eakamatele matkajatele ja neile, kes tahavad rabat näha ilma pika matkata. Tornini ja tagasi käik võtab rahulikus tempos umbes tunni. Kogu 5,5-kilomeetrise ringi jaoks võiks varuda kaks kuni kolm tundi, eriti kui soovid infotahvleid lugeda ja tornis vaadet nautida. Pärast matka saab Vihulasse tagasi sõita ja õhtu veeta mõisa juures või Võsu rannas, kus talvine meri on omaette elamus.
