Vihula küla asub Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis ja kuulub tänapäeval Haljala valda. Enne 2017. aasta haldusreformi oli küla Vihula valla osa. Küla jääb Karula–Vihula–Sagadi tee äärde ning selle keskus paikneb teeristil, kust lähevad teed Altja ning Potsu ja Haljala suunas. Talud asusid peamiselt nende teede ääres, ulatudes Lauli külast kuni Vihula mõisasüdameni.
Kust tuleb nimi Vihula?
Nime päritolu kohta on mitu seletust. Keeleteadlane Lauri Kettunen pidas võimalikuks, et nimi tuleb sõnast viha tähenduses „kibe“. Nimi võib seostuda ka Soome kohanimedega Viho(i)la ja isikunimega Viho(i)nen. Ajaloolane Enn Tarvel on arvanud, et küla nimi on tuletatud isikunimedest Viho või Vihoi.
Keskajast asunduseni
Vihula on ainus Lahemaa Virumaa piirkonna maaküla, mida mainitakse Taani hindamisraamatus Eestimaa suure nimekirja hulgas. Küla kõrvale rajati ajavahemikus 1464–1501 Vihula mõis, mis on küla tähtsaim ajalooline objekt ja kus tegutseb tänapäeval spaahotell. Mõisa maadele rajati 1920. aastal Vihula asundus, mis liideti 1977. aastal Vihula külaga.
Jõgi, paisjärved ja hiis
Küla läbib Vihula jõgi, mida alamjooksul nimetatakse Mustojaks. Jõel on kolm paisjärve: Vihula järv, Vihula veskijärv ja Saeveski järv. Vihula järv ehk Vihula paisjärv on 10,3 hektari suurune ja kuulub Ida-Eesti vesikonda. Kalastajad võivad sealt saada särge, ahvenat ja haugi, harvem ka forelli. Külas asub ka Vihula hiis.
Suvel mere äärde
Lähim suur supelrand on Võsul. Ligi 3 km pikkune Võsu rand on tuntud selgeveelise mere, liivase merepõhja ja valge liiva poolest ning sai 2002. aastal sinilipu. Enne rannapäeva tasub vaadata reaalajas rannailma, et teada vee temperatuuri ja tuuleolusid. Kui suvine reis viib hiljem ka Pärnusse, leiab ilm Pärnus lehelt sealse prognoosi. Vihula ise pakub aga rahulikku maakeskkonda ajaloo- ja loodushuvilisele.
Haljala kihelkonna küla
Ajalooliselt kuulus Vihula Haljala kihelkonda. Muinasaja lõpul oli see piirkond osa Rebala muinaskihelkonnast, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Taani hindamisraamat (1241) mainib Haljala kihelkonda ja selle 35 küla. 19. sajandil tekkisid kihelkonna 18 mõisa baasil talurahvavallad ning 1893. aastal ühendati need kolmeks – Aaspere, Vihula ja Varangu vallaks.
