Altja on rannaküla Haljala vallas, mis kuulus enne 2017. aasta haldusreformi Vihula valda. Küla on tuntud taastatud võrgukuuride, kõrtsi ja külakiige poolest. Altja paikneb samas piirkonnas kui Vihula küla – vaata ka meie ülevaadet Vihula valla küladest.
Mitu nime ja vana ajalugu
Altjat on ajaloolistes allikates esimest korda mainitud 1465. aastal seoses Annikvere mõisale kuulunud kalapüügikohaga Oandu (Altja) jõe suudmes. Külal on olnud palju nimesid, näiteks Wandemunde, Rootsipea ja Haldja. Praegune nimi on eeldatavasti kujunenud 1678. aastal elanud mehe Halti Jahni järgi, kuid rahvas seostab seda haldjatega. 1699. aasta kaardil kuulus suurem osa külast Sagadi mõisale ning seal oli kuus maja.
Laevaehitajate küla
Altjal tegeldi peamiselt kaubaveo ja kalastamisega. Laevaehitus algas 19. sajandi lõpus ja platse oli kolm. Esimese laeva, brigantiini Svjatoi Nikolai, ostis 1888. aastal Johannes Uutmann ehk Matsu taat, kes ehitas 1902. aastal ka kolmemastilise kahvelkuunari Marta. Enne Teist maailmasõda oli külas 20 majapidamist ja 126 elanikku, 2020. aastal elas Altjal aasta ringi 27 inimest.
Lahemaa taastas küla ilme
Pärast rahvuspargi loomist 1971. aastal restaureeriti Uustalu ja Toomarahva talu ning 1973–1974 taastati neeme võrgukuurid vanade fotode ja külaelanike mälestuste järgi. Kõrts ehitati 1978. aastal endise Paarma ehk Mäekõrtsi kohale Kõrve kõrtsi fotode ja põhiplaani järgi. Võrgukuurid said Altja sümboliks eriti pärast Hardi Volmeri filmi „Tulivesi“ (1994). Külas sündis maalikunstnik Richard Uutmaa (1905–1977), kes jäädvustas randlaste elu.
Reisi planeerimine
Rannakülas sõltub elamus palju ilmast, seega vaata enne sõitu ilma Vihula lähedal. Kui sama reisi käigus on plaanis ka Lääne-Eesti või saared, aitavad Lääne-Eesti ilm Haapsalus ja Saaremaa ilm Kuressaares.
Kõrtsid, seltsid ja külakiik
1857. aastaks oli Altjal kolm kõrtsikohta: Mustoja, Paarma ja Vanakõrts. 1923. aastal asutati Altja-Mustoja Haridus- ja Kultuuriselts, kes harjutas koorilaulu ja näidendeid Toomarahva rehetoas. 2001. aastal loodi Altja Naiste Selts vanade laulude ja traditsioonide hoidmiseks. Küla keskele ehitati 1970. aastate alguses külakiik, mis on rahvakalendri tähtpäevade koht. Altja pühapaik on Varetnõmme mets vana kivikanguriga, neeme lähedal on kivisse raiutud Eesti vapi kolm lõvi ja mälestusmärk merel hukkunutele.
