Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda ning see on Lahemaa rahvuspargi üks tuntumaid mõisaansambleid. Küla enda loost loe lähemalt Vihula küla ajaloo ülevaatest.
Omanikud läbi sajandite
Mõisa on esmamainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajandil kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame; see valmis juba 18. sajandi esimesel poolel. 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid. Neile kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.
Peahoone ja üle 20 kõrvalhoone
19. sajandil rajati paisjärve kaldale hulk stiilseid kõrvalhooneid. Peahoone sai praeguse kuju 1880. aastatel, mil see Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. Sissesõidutee allee äärde rajati väravapostidele Schubertite vapid. Mõisaansamblist on säilinud üle 20 eri ajastu hoone, mälestisena on kaitse all näiteks peahoone, tõllakuur, ait, valitsejamaja, kohvimaja, jääkelder, möldrimaja, vesiveski ja veskitamm, sepikoda ning tuuleveski. Mälestiste nimekirja kuuluvad ka karjalaut, sepamaja, moonakatemaja, viinaköök-nuumhärgade tall, magasiait ja mõisa piirdemüürid.
Park Mustoja kallastel
Vihula mõisa park paikneb Mustoja vahelduva reljeefiga kaldaterrassidel. Pargi 10 hektarit ja sellele lisanduv 18 hektari suurune parkmets on kujundatud vabaplaneeringulisena.
Tulekahjust spaahotellini
Pärast 1982. aastal Vihula Invaliididekodus toimunud tulekahju algas mõisakompleksi ulatuslik restaureerimine. Aastatel 2008–2012 restaureeris kompleksi Taani-Inglise ühisettevõte Unique Hotels. Täna on mõis eravalduses: pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutsevad hotell ja ökospaa, endise viinavabriku hoones on Vihula Mõisa Viinamuuseum ning mõisale kuulub tehnikamälestisena arvele võetud sõiduauto Berliet.
Autoga Vihulasse
Vihula küla jääb Karula–Vihula–Sagadi tee äärde. Pealinnast tulijal on mõistlik paak täis võtta juba enne teeleasumist – tanklad Tallinnas on selleks kõige lihtsam valik. Rakvere poolt sõitjad leiavad lähima võimaluse Rakvere tanklate nimekirjast.
Mida mõisas näha saab?
Mõisa territooriumil on eksponeeritud muu hulgas peahoone, tuvimaja, pesuköök, palmimaja, teemaja ja päikesekell, paadimaja ja paadisillad, kuradisild, Musitorn ning Tõotuste saar. Jääkeldris asub Kaval-Antsu Kõrts, endises tõllakuuris spaakeskus ja aidas konverentsikeskus. Lisaks on seal minigolfi- ja kettagolfirada, kontserdilava ja suvekohvik.
