Lahemaa rahvuspark: Eesti esimene rahvuspark numbrites
Lahemaa rahvuspark asutati 1. juunil 1971 ja see on Eesti esimene rahvuspark. Vihula küla ja mõis asuvad rahvuspargi idaosas – neist loe lähemalt Vihula küla ja Vihula mõisa lugudest. Siin anname ülevaate, mida rahvuspark kaitseb ja kui suur see on.
Mida rahvuspark kaitseb?
Lahemaa on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitse all on metsa-, soo- ja rannaökosüsteemid, poollooduslikud kooslused nagu loopealsed, geoloogiamälestised nagu Balti klint ning ajaloo- ja arhitektuurimälestised.
Lahemaa numbrites
2015. aasta seisuga on rahvuspargi pindala 74 784 hektarit. Sellest 117 hektarit jaguneb kolme reservaadi, 17 760 hektarit 43 sihtkaitsevööndi ja 56 907 hektarit üheksa piiranguvööndi vahel. Kolmandiku pindalast moodustab meri. Rannajoon on tugevasti liigendatud: selle pikkus rahvuspargis on umbes 145 km, kuigi äärmuspunktide vahe linnulennult on vaid 46,5 km.
Metsad, jõed ja järved
Metsad katavad umbes 34 300 hektarit ehk ligikaudu 73% maismaast. Valitseb harilik mänd (umbes 60% metsade pindalast), järgnevad kuusk (u 20%) ning aru- ja sookask (u 15%). Peamised jõed on teiste seas Altja oja, Loobu jõgi, Mustoja, Valgejõgi ja Võsu jõgi. Suurimad järved on Kahala järv (346 ha), Lohja järv (56,8 ha) ja Käsmu järv (43 ha). Poollooduslikke kooslusi on umbes 2543 hektaril.
Kivid ja rabad
Käsmu poolsaarel paiknev umbes 400 hektari suurune kivikülv on Baltimaade suurim; rändrahnud kandis siia viimase jääaja mandriliustik. Rahvuspargi lääneosas asuva Viru raba 3,4 km pikkune matkarada kulgeb enamasti laudteel ja raja keskel on vaatetorn.
Pärast matka
Rahvuspargi metsa- ja kruusateedel kogub auto kiiresti tolmu ja pori. Kodu poole sõites saab sõiduki puhtaks Rakvere autopesulates või pealinna jõudes autopesulates Tallinnas.
Maastikud ja joad
Rahvuspargi maismaa hõlmab peamiselt kolme maastikurajooni: Soome lahe rannikumadalikku koos saartega, Harju lavamaad ja Viru lavamaad; vähesel määral ulatub see ka Kõrvemaale. Tähelepanuväärne pinnavorm on Põhja-Eesti klint. Lahemaal on neli juga: Turjekeldri juga, Vasaristi joastik, Nõmmeveski juga ja Joaveski joastik. Rahvuspargile on kuulunud ka Palmse mõis ja Altja talukompleks.